sexta-feira, 25 de fevereiro de 2011

EDISAUN: FEVEREIRU 2011 DEPIM/012/11







Tinan 3 Susesu Governu AMP maka Halo
Milagre Korupsaun


Dili-“Eis Primeiru Ministru atual Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Marí Alkatiri hateten katak, tinan tolu liu ona Governed defaktu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ukun la halo buat ida maibe halo fali milagre korupsaun, tamba ne’e FRETILIN sei vota kontra OJE 2011.

“Ukun tinan tolu deit la halo buat ida, agora atu remata mak foin halo milagre, ne’e so Jesus Kristu, mais durante ne’e milagre koruptor mak iha,”dehan Marí Alkatiri hafoin hasoru malu ho Bancada FRETILIN iha PN, Sexta (14/1).

Eis Primeiru Ministru ne’e mos dehan, FRETILIN sei vota kontra ba Orsamentu Jeral Estado (OJE) 2011, laos FRETILIN lakohi Dezenvolvimento ba rai no povu ida ne,e maibe tamba orsamento ne,e konsidera inkonstituisional liu-liu ba fundu rua, fundus infraestrutura ho rekursu humanu ne’ebé sei tau iha gabinete Primeiru Ministru nian.

“Ne’e inkonstituisional porque ne’e kontra konstituisaun no lei jestaun finanseiru, tamba kria fundu ne’e ho objetivu atu halo saida, Primeiru Ministru defaktu mak kuaze kontrola orsamentu tomak, entaun kompetensia Ministra Finansas defaktu nian mak saida? Dr. Marí Alkatiri, dehan fundu ne’e kontra politika Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) rasik ne’ebé hateten katak, planu governu (AMP) nian ida mak atu implementa sistema desentralizasaun. Maibe realidade saida maka akontese agora dadaun ita hare.

Ne’e la’os desentralizasaun maibé dezegregasaun lei desentralizasaun iha ne’ebé? laos iha lei orsamentu mak halo tuir nia hakarak,”dehan Dr. Mari Alkatiri.

Tuir eis Primeiru Ministru ne’e katak tuir lolos lei orsamentu tenki tuir lei sira seluk, maibe agora ita hare buat sira ne,e lao arbiru deit ho ida ne’e nia dehan Governu laiha ona, iha mak Xanana Gusmão tan ne’e diak liu governu ne’e rejigna an ona so que FRETILIN lakohi krize tamba ne’e FRETILIN hakarak ajuda hodi hadia orsamentu ne’e no aprova hodi la tama iha krize.

Sekretariu Jeral FRETILIN akresenta liu tan katak Governu defaktu AMP tau orsamentu bo’ot maske sira laiha kapasidade, atu ezekuta, at liu estrutura orsamentu ne’e mos sala ona.

“Ida ne’e sala tamba kuandu tau osan bo’ot iha capital dezenvolvimentu entaun tenki hatene ona saida mak tenki halo hanesan luron metro hira inklui ponte hira, buat sira ne’e hotu tau iha orsamentu,”esplika Dr. Mari Alkatiri.

Ho situasaun ne’e hotu FRETILIN husu Governu atu halo revijaun ba proposta refere, maibe Alkatiri dehan kuandu la simu FRETILIN sei vota kontra.

ENTERTANTU IHA PLENARIA LARAN DEPUTADU, Jose Manuel ‘Nakfilak’ no atual 2° SGA, iha ninia intervensaun konsidera Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2011 ho montante milaun U$ 985.100 la’os milagre ba Ekonomia Timor Leste, tamba la tun husi lalehan deit, maibe esforsu ne’ebe iha.
Nia dehan, maske PM Xanana dehan Milagre, maibe FRETILIN dehan la’os milagre, maibe ho esforsu ne’ebé Timor ohin iha.

“Ita boot (Xanana) dehan milagre iha ita boot nia deskursu, ami dehan laos milagre, tamba milagre ita tur halo la book liman ain hetan ona buat nebe ita hakarak. Se ita iha milagre ita lalika mate, maibe ne’e sakrifisiu ida ne’ebé povu Maubere nian, ne’ebé ho brani atu defende nia indepedensia ho nia soberania
indepedensia ninian rasik,”haktuir Nakfilak.

Deputadu Nakfilak dehan liu tan katak, FRETILIN to,o agora la hare mudansa signifikativas, wainhira Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) hetan nia mandatu atu ba assume tinan hirak liu ba ne’e, maibe FRETILIN hakarak atu hatene tinan 3 ho balun nia laran mudansa ne’ebé hetan iha povu maubere nia moris.

Tamba hare iha parte saude nian ba mortalidade as, nutrisaun kronika boot liu, edukasaun kuaze atu at ba beibeik vida social infra-estrutura sai grave liutan no seluk tan.

Tuir Nakfilak katak, Governu AMP foti osan boot iha tinan-tinan, maibe la iha mudansa ne’ebé Timor Leste hetan, tamba mentalidade seidauk to’o, matenek seidauk to,o maibe obriga an ba nafatin.

“Ami la kritika servisu ne’ebé imi halo, ami kritika rejultadu no kualidade ne’ebé imi aprejenta iha ne’e,”dehan Nakfilak. Ho ida ne’e deputadu FRETILIN ne’e mos fo ezemplu hanesan irigasaun Bebui ne’ebé foin inagura iha tinan 2010 liu ba maibe nakfera kedas, no eskola barak mak kondisaun at ba bebeik.

Nia dehan, tamba kualidade servisu laiha, kontrolu laiha, liliu transparensia ba prosesamentu ba projeitu ne’ebé mak la’o iha Timor Leste laiha.

“Ami (FRETILIN) la kontra dezenvolvimentu, ami osan ki’ik iha ami nia governasaun ne’e komparasaun ne’ebé ita tenki halo hatudu duni rejultadu ho kualidade ne’ebé diak no ida fundamental liu mak ami mos konsege produs sentavus ne’ebé mak agora dadauk ita uza iha merkadu Timor Leste. No fundu petrolifeiru ne’ebé agora imi uja hodi selu idojus, veteranus no sira seluk,”komenta Nakfilak.




*LA TUIR KNAAR KONSTITUISIONALPRESIDENTI NIAN ;PARLAMENTU HASAI OSAN REDUSAUN POBREAZA HUSI PRESIDENTI REPUBLIKA;

Ita moris iha Nasaun Republika Demokratica ida, ita presiza halo tuir saida maka konsagra tiha ona iha konstituisaun tantu ema bo,ot ka kiik, kiak ka riku, beik ka matenek, Nai ulun ka povu hodi nune,e ida-idak halao ninia knar hodi servi Rai no Povu ida ne’e ho dignidade.

Reflekta ba ida ne,e foin dadauk iha uma fukun Parlamento Nasional, Membru Parlamentu sira aprova ho votasaun bot atu hasai US$1 milhaun Fundu Redusaun Pobreza ne’ebé iha tinan kotuk aprova montante hanesan atu Presidenti Republika nian bele halao nia promesa politika atu fo liman ba kiak sira iha Timor-Leste.

Deputadus husi bankada FRETILIN, inklui mos bankada partidu sira ne’ebé apoia governu defaktu, foti kartaun ajul 44, votos a favor, 3 kontra no 12 abstensaun hodi apoia proposta husi deputadu FRETILIN Arsenio Bano atu hasai osan US$1 milhaun husi orsamentu iha Gabinete Priemiru Ministru, ne’ebé tintinan alokadu iha orsamentu maibé reservadu ka komprometidu kedas ba task force ida iha gabinete Presidente Republika. Hanesan ita hotu hatene iha tinan 2008 bankada FRETILIN halo petisaun ba Tribunal Rekursu ne’ebé deklara inkonstitusionalidade fundus redussaun pobreza ne’ebé aloka iha gabinete Presidenti Republika iha tempu ne’eba ho montante US$250,000. Maske hetan deklarasaun inkonstitusional iha tempu ne’eba, osan gasta tiha hotu. Too ohin loron la iha ema ida ne’ebé responsabiliza ba osan ne’ebé fakar hotu ne,e, maske inkonstitusional. Presidente rasik latuir constituisaun no tribunais sira, hanesan hatudu dadaun Tribunal dehan labele, mos nia halo. Ikus mai iha preokupasaun balun kona ba gestaun fundus nee, liliu iha Gabinete Presidenti Republika nian,” deklara Xefe Bancada FRETILIN nian deputadu Aniceto Guterres.

Preokupasaun ne’ebé hamosu proposta atu elimina osan US$1 milhaun ne’ebé PR nia gabinete usa atu nia task force halao aktividade ho naran “redusaun pobreza” halao fali servisu tuir interese politiku partidu kiik balun nian.

Komissaun C Parlamentu nasional nian mos rekomenda iha numero 5, pagina 78, iha sira nia relatorio kona ba proposta OGE 2011 atu elimina montante ida nee.

Deputadus barak liu mak koalia katak maske la iha violasaun ona ba konstituisaun bainhira hatama osan hirak nee iha orsamentu gabinete PM nian, no depois mak hodi selu projetus ne’ebé hetan rekomendasaun husi gabinete PR nian, mekanismu ida nee sei viola nafatin prinsipiu separasaun poder ezekutivu ne’ebé iha governu nia liman ho knaar presidenti nian tuir konstituisaun. Tuir konstituisaun PR la iha knaar ida ezekutivu kona ba atuasaun politika social hanesan halakon kiak.

“Bancada FRETILIN felicita deputadus hotu ne’ebé apoia proposta eliminasaun ida ne’e tamba iha interese atu tau buat hotu iha ita nia estadu nia funsionamentu iha nia fatin tuir lei no konstituisaun. Ita hotu hakarak halakon kiak iha ita nia rain, maibe ita hotu hare osan ne’ebé usa liu gabinete PR nian nunee la iha impaktu ba halakon kiak. Maibe bancada FRETILIn sei ezigi mos atu iha investigasaun se iha jestaun ba osan ida ne’e ema ruma envolve iha hahalok abuso poder ka mal jestaun iha tinan orsamentu rua liu ba,” informa Xefe bancada FRETILIN Aniceto Guterres.

Refleksaun Tinan 32 Nicolau Lobato nia Mate
Jose Reis: “ Saudozu Presidente Nicolau
Lobatu hala’o serbisu ba Patria no ba Povu,”


1°SGA Jose Reis hateten katak nia la konhese besik ho Saudoso Presidente Nicolau Lobato, maibe nia admirador bot tebes ba Saudoso Nicolau dos Reis Lobato. tamba nia (Nicolao) la sai ba rai liur estuda maibe nia akompanha historia mundu nian liu husi deit leituras liu-liu konaba Luta Libertasaun povu nian. Lia hirak ne,e hato,o husi 1° SGA Jose Reis iha ninia refleksaun ba saudozu Presidente FRETILIN no Presidente RDTL Comandante –Em Xefe das FALINTIL Nicolau dos Reis Lobato nia mate ba tinan 32, iha Sede CCF Comoro Sabadu 15 /1/2011 .

Tinan ida ne’e – 2011-, ita foti tema konaba Saudoso Presidente Nicolau Lobato la’os deit sai nudar memoria maibe nudar referensia ida ba ita tomak atu banati tuir nó liu-liu ba jerasaun foun sira dehan Jose Deis.

Eis Sekretariu Estadu ba regiao 1 ne,e hatutan liu tan katak iha rai nebe deit iha sira nia assuawain, herois maibe sira mos iha heroi nebe sai nudar refensia ba rai ne’e. Tamba heroi ne’e husik hela nia hanoin no hahalok diak bainhira halao servisu ba rai no povu ida no serbisu seluk nebe iha valor ba humanidade.

Ita konhese no rona Saudoso Nicolau Lobato nudar membru ida husi grupu kikuan ida nebe iha tinan 1970, hanoin ona atu harií organizasaun nasionalista ida iha Timor, liu tiha tinan hat, mehi ne’e hetan duni realidade. Iha tinan 1974 nudar Fundador ba ASDT no impulsionador ba transformasaun ba Frente Revolucionaria do Timor-Leste Independente (FRETILIN), liu tiha fulan hat. Iha ne’e nia hatudu momos katak nia organizaor ida, Dirigente Revolucionario incontestável no defensor bot tebes ba interesse Povu oprimidu ka Povu Maubere.

1° SGA Jose Reis hatutan liutan katak Presidente FRETILIN no Presidente RDTL , Comandante –Em Chefe das FALINTIL Nicolau Lobato Nia hala’o serbisu ba Patria no ba Povu, nia fo nia vida tomak, vida ida nakonu ho koerensia no responsabilidade, hanesan nia mate nudar testemunha ba ita, hanorin nebe Saudoso Presidente Nicolau Lobatu husik hela ba ita:

“Responsabilidade significa mais trabalho, mais esforço, mais vigília, mais austeridade, mais renúncia ao proveito imediato, mais esquecimento de comodidade pessoal, mais abnegação, mais coragem, mais consciencialização, significa em resumo ter um ideal na vida. E qual é o nosso ideal senão a Libertação total do Homem e Mulher timores a nossa comum e verdadeira libertação”!

“Jose Reis hateten katak Presidente Nicolau Lobato antes Indonesia invade Timor Lerste nia renunsia husi komonidade de vida kapital nian, nia sai husi servisu, nia ba foho atu organiza Maubere sira iha Bazartete iha koperativa agrikultura. Nia la’o haleu Timor organiza eskola alfabetizasaun esforsu bot ida atu halakon analfabetu no obskurantismu Povu Maubere nian”.

“Jose Reis hatutan liu tan katak bainhira Funu tama, iha Presidente Nicolau Lobatu nia liman tarefa bot ida atu halo reorganizasaun politika-administrativa Timor-Leste iha fulan Setembru. Iha fulan Outubru nó Novembru 1975 iha periodu nebe FRETILIN kontrola politika –militar nia ( Nicolau) hatudu momos nia dinamismu no serbisu maka’as tebes atu hadia hikas prejuisus funu nian no prepara povu atu halo resistensia nasional hasoru funu agressaun Indonesia nia nebe tama dadaun husi fronteira. Nia ( Nicolao ) mos impulsionador ba harií OPS – Organizasaun Popular de Segurança, departamentu klandestinu Komite Sentral FRETILIN nian, iha periodu antes funu, no ikus mai desempenha papel ida desizivu ba fundasaun Forças Armadas Nacional de Timor-Leste- FALINTIL.

Depois de Ukun An “ Agora ita hare dadaun Ukun nain balun la respeita Lei, konstituisaun iha prosessu desenvolvimentu ne’e hakarak lao lalais la respeita regras teknikas, ho razaun katak liberta povu,..nune hodi fahe osan nar-naran deit. Ida ne’e maka Saudoso Nicolau Lobato hanorin ba ita katak “Verdadeira Libertaçao do Homem e Mulher Timores”?

ka ita hahú harií dependensia foun ba Povu ida ne’e? No halo riku ba ema balun deit hodi hametin nafatin desigualdade hanesan iha tempo kolonial nian?

Kamaradas Saida maka norteia ita luta ba Independensia maka hari Estadu de Direitu demokratiku hodi troka sistema kolonialista nian dehan Eis Sekretariu Estado Regiun 1 ne,e.

“Jose Reis hatutan katak situasaun agora dadaun iha ita nia rain, ita bele dehan katak historia a’at rai balun nian bele repete hikas iha ita nia rain. Tamba ne’e ita tenke aprende barak husi valores experiensia atu hadia ita nia rain ... experiensia ne’e bele mai husi ita nian rasik, experiensia rai seluk nian, experiensia koletivu ka experiensia individual.

Ne’e duni nudar kuadrus FRETILIN ita tenke buka aprende lor-loron atu hatene lolos oinsa atu hadia Povu ida ne’e nia moris, tuir ba mehi saudoso Nicolau Lobao no sira seluk nebe mate ona.

Eis Sekretariu Estadu Regiun 1 hatutan liutan katak konserteza ita la oferece tan ita nia ema diak, Lider atu ba mate tan, maibe ita tenke hamutuk iha hanoin ida no proteje malu atu bele servi diak liu ba Povu ida ne’e iha situasaun foun ida nebe nakonu ho desafius oin-oin. Maibe nia dehan ita labele hein deit katak lideransa mesak atu hala’o serbisu mos sei la konsegue alkansa buat nebe ita hakarak.

Nia dehan Partidu defini ona liu husi Lideransa Partidu, katak “Tinan 2011 tinan ba preparasaun ba Vitoria no tinan 2012 tinan vitoria”.

Oinsa empenhamentu Kuadrus FRETILIN nian, hare ba situasaun politika aktual? No lori hikas FRETILIN ba ukun atu bele hadia sasan hirak nebe sala, hodi hatur hikas pensamento genuino Saudoso Nicolau Lobato nian konaba:” A Independência Nacional é apenas verdadeira quando liberta o Povo de todas as formas de dominação e exploração. E por isso que nem todo o Movimento que luta pela Independencia Nacional merece o título de Movimento de Libertação Nacional. Quando a Independencia Nacional visa apenas substituir a máquina do estado a côr do exploradores, ela não justifica a luta o sangue heroicamente derramado e os inumeros sacrificios consentidos pelo povo que busca fanaticamente uma auténtica liberdade.”

“Kamaradas, refleksaun ida ne’e lori ita atu hanoin hikas ita ida-ida nia papel hodi kontribui ba vitoria FRETILIN nian iha tinan oin mai! Ita labele hanoin tau agenda ita ida-ida nian iha oin, bainhira FRETILIN manan. Ita hakuak ba Partidu FRETILIN tamba ideario FRETILIN nian, nebe dehan “Libertar o Homem e Mulher timores a nossa comum e verdadeira libertação”. Hanesan matenek nain balun hateten: Politiku nain sira labele uza Partidu hanesan kareta ida deit hodi lori sira atu ba ukun. Bainhira buat ne’e akontese maka minimiza deit sentidu lolos Partidu Politiku nian. Partidu Politiku tenke sai nudar mata dalan ba hanoin foun hodi hadia’a Povu nia moris.

Hau kaer mos Kamarada Sekretariu Jeral Mari Alkatiri nia lia fuan hateten: bainhira ita moris tamba ita nia inan ho aman maka hakarak, bainhira ita ba tuir registu (sensus) tamba lei maka haruka, maibe bainhira ita tama ba FRETILIN tamba ita rasik maka hakarak.

Nune bainhira ita rasik hakarak tama, ita tenke kontribui voluntariamente ba avansu Partidu ida ne’e nian liu husi ita nia disponibilidade, matenek, sakrifisiu, korajen nó determinasaun. Hanesan ita foin rona dadaun ensinamentu saudoso Presidente Nicolau Lobato nian: .. Nia renunsia husi komodidade vida Kapital nian, nia husik nia serbisu atu bele entrega tomak nia an ba servisu ba Patria no ba Povu, liu husi Organizasaun Politika nebe nia rasik harií.

Hau la apela ba kuadrus sira atu husik hela imi nia serbisu lor-loron nian.. karik nudar funsionario, maibe tuir hau nia hare iha kontradisaun bot ida entre ita kuadrus sira agora ne’e ho hahalok nebe saudoso Nicolau Lobato nian ho sira seluk nebe mate ona... Ita agora parese lakohi husik hela komodidade iha vida kapital nó ita iha mos ona kondisoens balun bele assegura ita nia vida lor-loron ninian maibe ita la entrega an atu serbisu ba partidu ...

Ita bele foti argumentu katak ita iha problemas barak iha familia atu resolve uluk, maibe ita labele halua mos katak Saudoso sira seluk nomos Saudoso Presidente Nicolau Lobato nia hassoru mos problemas iha vida pessoal, no familiar.. Bainhira Inimigo tama oho nia Fen husik nia oan ki’ik ho tinan 2 ka 3, maibe nia detrminadu atu assume tarefa bot hodi organiza povu tomak ba halo resistensia hasoru okupasaun ilegal iha ita nia rain, ikus mai nia fo nia vida ba rai no Povu ida ne’e ho saudoso selu-seluk tan.

Nune Hau hakarak kaer mos ba kamarada SG nia lian: La’os ona tempu atu Ita fo an atu mate tan maibe Hanesan kuadruas Ita tenke iha mentalidade atu sakrifika nó servi..hanesan mos kuadrus FRETILIN nian ita tenke prepara an atu hetan benefisiu ikus liu. La’os hanesan agora dadaun.. Ia prosessu Uku an ne’e Ita foti causa nasional maka “Hamate kiak iha Timor-Leste”, maibe ita hare membrus governu AMP sira agora dadaun ne’e hamate uluk sira nia kia’ak, hatama osan bar-barak ba sira nia bolso, halo uma bo-bot, iha rai laran nomos iha rai liur neba, sosa kareta 2 ka 3 ba sira nia familia, halo korrupsaun bo-bot. Nune’e kamaradas sira, tinan ida ne’e tinan dezisivu ba preparasaun vitoria FRETILIN nian, husu kuadrus hotu-hotu ninia disponibilidade tomak hodi sakrifika an atu labele husik ran nebe fakar saugate deit no sakrifisius barak nebe povu halo ba luta Independensia nasional.

Kamaradas, lider ida iha ninia tempu. Agora dadaun ita iha lider FRETILIN nian nebe forte, maka kamarada Lú Olo, nudar Presidente no kamarada Mari Alkatiri nudar Sekretariu Jeral ita hotu tenke fo fiar ba iha sira nain rua, nebe hakarak lori duni Povu Maubere atu moris diak liu, tuir ba mehi Partidu FRETILIN nian bainhira hari iha tinan 36 liu ba.

Kamarada Sekretariu Jeral Mari Alkatiri mos nudar Ko Fundador ida ba organizasaun ida nee, hamutuk ho Saudozu Nicolau Lobatu, Justino Mota, Borja da Costa, sei neon metin nafatin ba prinsipiu, no sei lahusik ran fakar saugate ba hetan Independensia Nasional.

Kamaradas sira, ohin ita koalia uituan husi aspektu balun ba loron refleksaun konaba Saundoso Nicolau Lobato ninia nó atu ramata hau foti Palavra de orden ida husi saudoso Nicolau Lobato, dehan nune: NÓS SOMOS UM PAÍS PEQUENO E FRACO ENTRETANTO SABEMOS, PODEMOS E DEVEMOS VENCER. ( Ita Rain Ki,ik no Frako Maibe ita hatene, ita bele no Ita tenke Manan) (Discurso ne’e halo iha 4° aniversario ASDT/FRETILIN iha 20 de Maiu 1978)




A VITÓRIA PREPARA-SE! AVITÓRIA ORGANIZA-SE!




Delegasaun husi India Hasoru Malu ho Eis PM Dr. Mari Alkatiri


“FRETILIN Sempre Fó Kontribuisaun Ba Dezenvolvimentu Timor -Leste”

Dili– Tinan foun 2011 “Eis Primeiru Ministru (PM) no aktual Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN Dr. Marí Alkatiri ba dala primeiru simu bainaka delegasaun husi Nasaun India hodi Koalia kona-ba planu investimentu no apoiu ne’ebé mak Governu India bele halo iha Timor- Leste iha Futuru.

Hafoin remata hasoru malu ho delegasaun iha Sede Komite Sentral FRETILIN (KSF) iha loron 14 Janeiru 2011. Sekretariu Jeral Dr. Mari Alkatiri hateten katak “Delegasau husi nasaun India ohin mai, Iha biban ne’e atu dezenvolve kooperasaun di’ak entre Timor - Leste ho India iha area balun liu-liu mak area Edukasaun no Saude nian basa Nasaun India iha teknolojia informatika ne’ebé avansadu, nune’e mos India iha esperensia diak kona ba mikro finansas,” Eis Primeiru Ministru (PM) no Aktual SekJer FRETILIN Dr. Mari Alkatiri hatutan liu tan katak, delegasaun india ne’e preokupa oituan kona-ba governasaun foun ne’ebé sei estabelese iha tinan 2012 mai. Tuir nia dehan governasaun ne,ebé estabelese iha tinan 2012 mai ne,e sei rekoinese no sei halao servisu hamutuk ho sira (India) ka lae. Entaun FRETILIN nia hanoin maka dezenvolvimentu nasaun nurak Timor- Leste importante tebes no tenki lao ba oin, nune’e FRETILIN nudar partidu istoriku no partidu ne’ebé bo,ot iha Timor– Leste sei fo apoiu masimu ba investidor Internasional sira ne’ebé hakarak mai loke kampo servisu, maibe fo servisu ba Timor oan laos loke fali ba sira nia ema nebe husi liur. Hadia sistema no ajuda halo dezenvolvimentu ekonomia iha rai laran.

“Importante mak se deit mak ukun iha 2012 tenki kria kondisaun no ami FRETILIN sei fo apoiu tomak ba ema hotu ne’ebé mak atu mai investe iha Timor-Leste, ba Timor Leste nia diak ”dehan Dr. Mari Alkatiri.

Fim
Obrigadu Fitun

1 comentário:

  1. Admira tebtebes ba diskursu saudoso Nicolau Lobato,"ita Rain Ki,ik no Frako Maibe ita hatene, ita bele no Ita tenke Manan." Nu'udar foin sae, ha'u simu hanesan lia menon spiritu da luta ba libertasaun do povu. A Luta!

    ResponderEliminar