sexta-feira, 18 de fevereiro de 2011

Edisaun 010/11, Janeiru 2011




BANCADA PARLAMENTAR FRETILIN
INTERVENSAUN IHA ENCERRAMENTU
DEBATE IHA GENERALIDADE BA OGE 2011

Povo Maubere tomak,

Atu hahu, ami hanoin interesante tebes atu halo apresiasaun ida ba Amu Bispo Baucau, D. Basilio Nacimento nia reasaun konaba OGE 2011 nian hanesan tuir mai ne’e:

“….mai hau hanesan sidadaun hein deit, dehan osan barak hanesan ne’e, halo diak netik ba Timor, ida ne’e deit mak hau husu.”

“Ne’ebe, tinan bain loron ita koalia iha ne’e, opozisaun hakilar, povo hakilar, tekniku sira hakilar, maybe buat ne’e hanesan han hadau ba karau kulit be buat ne’e la lao, ne’ebe hau hein deit dehan katak atu uza osan ne’e oinsa-oinsa, atu naok ba mos naok ba, atu halo osan ne’e naben mos naben ba”.

“Hau kontetente se hare ona luron diak, se ahi tama ona, se hahan iha ona ba ema hotu.”

Lia fuan hirak ne’e mai hosi Bispo Baucau, wainhira hatan ba jornal Timor Post hafoin Konselho Ministro aprova OGE 2011, hodi expressa nia preokupasaun, no ema sarani iha Timor-Leste nia preokupasaun, konaba orsamentu geral estadu ne’ebe tinan-tinan sae, no bot ba bebeik, maibe realidade seidauk hatudu rezultadu ka buat diak ruma.

Nudar sidadaun no lider igreja katolika iha Timor-leste, Bispo D. Basilio Nacimento iha duni dever moral perante ninia sarani sira nudar povo, atu koalia ka hatutan lian, liliu lian husi ema sira ne’ebe labele koalia tanba sirkunstansias oioin, tuir realidade ne’ebe iha, oin sa povo nia hare no sentimentu konaba desenvolvimentu no progresu iha estadu ida ne’e.

Nudar opozisaun de Facto, iha debate OGE tinan-tinan Bankada FRETILIN koalia fila-fila ona hato’o preokupasaun hanesan tanba, tau osan barbarak iha OGE maibe la iha mudansa signifikativa ba povu nia moris. 

Durante AMP nian Governasaun husi 2007 to’o fins de 2010 Governu de facto gasta ona osan hamutuk $ 1, 874 biliaun, hodi finansia programas no atu kumpri  promesas oioin ne’ebe halo:

1.     atu hatun kiak;
2.     atu kombate korupsaun no KKN;
3.     atu hari’i infraestrutura hanesan: eletrisidade ba Timor laran tomak, luron ka Estrada atu tama to’o suku no aldeia, be mos ba ema hotu-hotu;
4.     atu hadia sistema edukasaun, saude, agrikultura, transportes no komunikasaun;
5.     atu halo reforma iha administrasaun publika, gestaun finanseira no orsamentu nian;
6.     atu lori tama investidor bobot no loke servisu ba joven sira. No sst.

Maibe la iha resultadu signifikante, tanba Governu laiha planu integradu ida konsistente ba tinan lima atu kumpri sira nia tempu ukun, laiha planu ba tinan-tinan atu esekuta ho objetivu klaru orsamentu estadu atu hadia povu nia vida, la iha projetus ho kualidade. Buka deit fakar osan narnaran deit. 
Hatene deit maka gasta osan maibe laiha kapasidade atu halo exekusaun orsamental. 

La iha disiplina finanseira, halo deit transferensia adhok ho pakote oioin, (ohin Parlamentu aprova osan ba buat ida, aban Governu halo fali buat seluk), ke no fim difikulta parlamentu halo fiskalizasaun. 

Durante tinan 4 ona, susesu maka nafatin deit, resolve problema deslokadus, pensaun ba ferik no katuas, pensaun ba veteranus no kombatentes maske nakonu ho KKN, no resolve problema petisionarius ho osan maibe iha foin dadauk ita rona fali ona katak petisionarius sira komesa halo mobilizasaun no halo movimentasaun maka’as hodi reklama sira nia estatutu nudar membru F_FDTL.

Tinan-tinan, lori orsamentu mai apresenta iha parlamentu nasional ho projesaun makro ekonomika ne’ebé la solidu tanba baseia deit ba dadus ne’ebé la fiavel no ultrapasadu. Sira tinan-tinan gaba’an ho kresimentu ekonomiku 12 %. Maibe la esplika oinsa kualidade no substansia kresimentu hirak ne’e? Seitor sa ida deit maka kontribui no kada tinan ida hira?  No iha distritu  ne’ebé deit?  Gov. AMP le’e sala dokumentu Banku Mundial ne’ebé hatete previzaun pobreza bele tun, hodi gaba’an no fo sai informasaun ne’ebé la los katak kiak iha TL tun 9%.

Realidade situasaun ekonomia maka ne’e.  Kresimentu hirak ne’e la hamosu servisu ka empregu ba joven sira.  Iha deit empregu temporariu husi seitor privadu ne’ebé mai husi investimentu publiku iha projetus infraestrutura. Investimentu husi rai liur laiha, no depende total ba investimentu publiku, maibe investimentu iha seitores produktivu hanesan agrikultura no edukasaun menus liu. Produsaun rai laran minimu liu ka laiha.  Osan minarai nian tama hosi tasi mane sai fali hotu liu hosi tasi feto.  Kustu obra ida-idak iha rai laran bot liu valor real no karu tebe tebes. Sasan folin iha merkadu karu tebe tebes no sae ba bebeik, tanba inflasaun , no Governu lahatene halo kontensaun ba inportasaun hodi kontola. Supermi nia folin ne’ebé maun Xanana promete iha 2007 atu  tau ba 5 sen, agora 20 sen ona. Fos nia folin sae maka’as to ona 20 dolares, maibe Ministro MTCI dehan sei normal hela.

Maske injeta osan barbarak ba merkadu hodi halo investimentu publiku, maibe tanba laiha kapasidade atu absorve, no osan barak liu halai hotu ba rai liur (hanesan sr. Emilia Pires hatete 70 % hosi kada dolar ida ba hotu liur), maioria povo kontinua kiak, enkuantu grupu kiik oan ida ne’ebé iha asesu no hatene aproveita ka hatene naok, maka sai riku matak no bokur ba bebeik.  Iha Projetu barbarak maibe benefisia deit ba leten, la tun ba kraik. Ne’e aumenta desigualdade.

Kuantu mais aumenta injesaun osan, signifika aumenta tan inflasaun tanba folin sasan iha merkadu sae, enkuantu poder de kompra tun tanba rendimentu real povu nian nafatin hela. Ne’e mos kria desigualdade no bele halo situasaun pior liu tan. 

To’o ona tinan hat AMP la kumpri promesas oioin ne’ebé mau Xanana halo. Osan barbarak fakar tiha ona. Maibe povu barak liu sei halerik nafatin, tanba be mos la iha, estradas at no at ba bebeik iha fatin-fatin. Eletrisidade kontinua mate lakan maske fakar osan la para. Tinan-tinan promete ahi lakan 24 horas iha Timor laran tomak maibe realidade laiha, agora iha promesa foun fali ona katak 28 de Novembru 2011 ahi hosi sentral elektrika oleo pezadu atu lakan  ona, maibe povo hatene ona AMP ne’e maka Ami Mesak Prometedor. Fahe trator no ekipamentus oioin maibe agrikultura lao fali kotuk, produktividade menus liu. Sistema edukasaun no kualidade ensinu, no sistema saude at liu tan. Aimoruk ba ema moras menus liu.  Korupsaun iha Governu laran buras ba bebeik. Membrus governu, diretores gerais, diretores, no funsionariu publiku sira nia riku soin sae extraordinariamente kompara ho sira nia vensimentu. Halao reforma maibe  koko ba koko mai ho buat ne’ebé sira temi medidas ka inisiativas inovadoras.  Ikus mai, resultadu maka nafatin deit.
Sr. Presidente,
Povo Timor-Leste tomak,

Ba tinan 2011, Governu Xanana tau nafatin osan barak liutan iha OGE  ho montante  global 985 milhoens, ne’ebé fahe ba rua : Ida, hanaran Fundu Konsolidadu ka orsamentu funsional, ho montante 642,7 milhoens, no rua, Fundus Especiais hamutuk 342,3 milhoens. Montante global ida ne’e seidaulk inklui osan ajuda rai liur hosi parseirus desenvolvimentu hamutuk 195 milhoens. Nune’e osan ne’ebé  sei fakar iha Timor-Leste iha tinan 2011 deit, hamutuk hotu US$1,180 milhoens ka 1 miliar 180 juta dolar.

Hare ba Dados konaba gastus no resultadu hosi tinan hirak ba kotuk ne’ebé hatudu inkapasidade exekusaun liu-liu iha kategoria kapital dezenvolvimentu, orsamentu bot ba 2011 preokupa duni bankada FRETILIN, sobretudu fundus espesiais.

Preokupa tanba, osan ba kapital dezenvolvimentu no desevolvimentu kapital humano hosi kada ministeriu nian sentraliza hotu ba fundus espesiais, ne’ebé sei hetan tutela ka kontrolu diretu husi gabineti PM liu hosi konselho Admnistrativu fundo nian no ADN (agencia Desenvolvimentu Nasional).  Ne’e hanesan esvasiamentu kompetensia no responsabilidade ministru no sekretariu estadu sira ba gestaun projectus sira hodi sentraliza iha Gabineti PM.  Nune’e ministrus no sekretariu estadu sira sai fali hanesan diretores gerais ne’ebe apenas halao funcao de gestaun korente. Ho ida ne’e, Sua exelensia Sr. Xanana bele sai fali komandante supremo ida hanesan uluk iha tempu funu. Ne’e, la diak ba amaduresimentu ba boa governasaun no gestaun desentralizada   iha  administrasaun publika estadu nian.

Fenomenu sentralizasaun ida ne’e ita hare mos iha alokasaun despezas por ministeriu. Iha aumentu bot ba iha gabineti PM no Presidensia CM, no sekretaria estadu ka ministeriu hirak ne’ebé dependente ba Gabineti PM nian. Nune’e, se sura hamutuk ho valor husi fundus espesiais, dotasaun global ne’ebé tama iha kontrolu direto PM nian besik 50% OGE. Se hare deit ba kapital desevolvimentu, 92% osan ba desenvolvimentu iha hotu PM nia kontrolu.

Fenomenu, ne’e hatudu saida? 1. Deskonfiansas no Desresponsabilizasaun ba ministrus no sekretariu estadu, ka partidus membru AMP nian;  2. Hatudu failansu no frakasu Govenu AMP nian; 3. Hanesan politika atu hakiak fundu investimentu CNRT ba eleisoens 2012  ne’ebé hela deit tinan ida ona.

Governu ida ne’e moris iha aliansa ida maibe programa ida-idak nian, intereses no objetivu mos ida-idak nian. Ministru no sekretariu estadu ida-idak halo tuir nia hakarak, no laiha kordenasaun.  Ne’e maka problema klasiku Governu AMP nian.  Tanba ne’e, atu hadia inefisiensia no la iha sinergia iha aktividades projetus, tenke hahu husi politika no gestaun ba aliansa ne rasik. Maibe, se kestaun maka, Ministerius, departementus no servisus kompetentes, maka burokratiku liu, ne’e signifika reforma administrative ne’ebé AMP sira gaba bebeik ne’e, gagal total.
Apesar de iha duvida bot ba kapasidade exekusaun, Bankada FRETILIN apresia Governu de Faktu nia intensaun atu harii fundus hirak ne’e.  Sobretudu tanba atu suporta PEDN. Maibe, prematura liu atu inklui kedas fundus hirak ne’e iha OGE hodi kompromete futurus governus, sem aprovasaun hosi PN ba PEDN. PEDN tenke hetan aprovasaun duni, atu nune’e bele sai duni planu nasional ida ne’ebé vinkula partidus ka governu sira atu mai, no labele sai fali hanesan instrumentu ba ema ka grupu partidu ruma atu renova sira nia promesa halo milagre, ne’ebé uluk sira halo tiha ona maibe la konsege.

Se atu suporta PEDN, fundus espesiais tenke iha planu investimentu ne’ebé klaru,  ho nia cost benefit analisis, retornus ekonomikus  no sosiais, laos apenas simples lista de projectus deit. Nune’e, bele garante kredibilidade OGE, no evita transferensias adhok, ka mosu tan tipu hanesan pakote referendum.

Tuir Lei Gestao finanseira no.13/2009 , so bele estabelese fundus kuandu hetan autorizasaun hosi lei propria ida husi Parlamentu Nasional, la to’o ho deit  lei orsamentu geral do estadu.

Alem de kestaun legalidade, Fundo ne’e mos kontra prinsipius boas pratikas ne’ebé estabelese ona iha Lei no.13/2009 hanesan prinsipiu unidade,  universalidade, no prinsipiu atu halo espesifikasaun.

Katak OGE hanesan uniku no iha dokumentu legal ida deit, tenke abrange servisus estadu nian hotu-hotu ho sira nia reseitas no despezas hotu. No inportante liu tenke halo diskrimunasaun ba rubrika hotu-hotu konaba reseitas no despezas tuir artigu 145 no.2 konstituisaun da Republika nian haruka.

Se laos hanesan ne’e, maka Governu viola ona konstituisaun no halo fali Desorsamentasaun, dala ida tan Desorsamentasaun!!! Ne’e perigo bot ba gestaun finansas publikas iha Timor-Leste, no ne’e maka preokupa tebes Bankada FRETILIN. Tanba ne’e projetu OGE ida ne’e la merese hetan aprovasaun hosi Bankada FRETILIN.

Sr. Presidente,
Povu Timor-Leste tomak,

Tanba perigu ida ne’e, maka grupu deputadu ida hosi Bankada FRETILIN iha loron rua liu ba apresenta rekerimentu ida, husu ba PN atu haruka fila projeto OGE 2011 ba Governu atu hadia antes de lori hikas mai PN hodi hetan aprovasaun.  Rekerimentu ne’e halo ho intensaun ida hakarak hadia tuir dalan normal, dialogu no diskusaun antes de halo rekursu ruma tuir dalan legal nian. Maibe,  karik intende sala intensaun  ida ne’e, maka meja PN la admiti, ka interfere tiha, hodi la hetan diskusaun iha plenariu ne’e.

Nune’e, ami regista opinioens ka sugestoens hotu liu-liu hosi deputadus bloku AMP no Governu de Faktu, ne’ebé fo dalan ba Bankada FRETILIN atu lori kestaun ilegalidades no inkonstitusionalidades ne’e ba tribunal. Maibe, wainhira FRETILIN hola duni dalan ba tribunal, no karik Tribunal kokonrda ho FRETILIN nia opiniaun, Sr Deputadus AMP nian no Governo labele soe todan fali ba FRETILIN, hanesan mos ba Tribunal sira. 

Hanesan hatudu ona, FRETILIN rejeita violensia no defende  paz no estabilidade, FRETILIN sei haka’as an atu defende mos Dezenvolvimentu Nasional.

Obrigado.

Sem comentários:

Enviar um comentário